• Artiklite avaldamine, refereerimine või kopeerimine autori nõusolekuta ükskõik millistes meediaväljaannetes on keelatud.
  • info@kukelaul.ee
Kirjutised
Hei, volinik! Kes andis Sulle mandaadi valida vallavanemaks suli?

Hei, volinik! Kes andis Sulle mandaadi valida vallavanemaks suli?

Tänane Lääneranna Vallavolikogu istung oli ehe näide sellest, et demokraatia on meie vallas lõplikult surnud ning võimust võtab diktatuur, kus suured juhid väänavad reegleid täpselt nii, nagu neile sobib ning rahvale kus…, vabandust, sülitatakse näkku.

Demokraatia, teisisõnu rahva võim, on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur seevastu on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim.

Kui lugeja arvab, et see, mis Lääneranna Vallavolikogus toimub, on ehe demokraatia, siis ta eksib. Kuidas muidu saab seletada tõsiasja, et istungeid kuulutatakse seadusevastaselt kinnisteks, vilistatakse vallavolikogu töökorrale ning tagatipuks valitakse valda juhtima inimene, kes on avalikult tunnistanud, et on tegelenud dokumentide (jah, ka sõidupäevik on dokument) võltsimistega?

Nüüd kõigest lähemalt.

Möödunud neljapäeval, 11. märtsil kuulutas Lääneranna Vallavolikogu esimees Rait Maruste, kes on muide, hariduselt jurist, volikogu istungi kinniseks. Minu teabenõudele, mille tekstiga saate tutvuda eelmises postituses, vastas ta, tsiteerin: “Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu. Käesolevaks hetkeks on volikogu liikmetest istungi kinniseks kuulutamise poolt hääletanud 11 (8 volikogu liiget hääletasid istungi alguses kohapeal, volikogu esimehele teadaolevalt 3 istungist füüsiliselt mitte osa võtnud volikogu liiget olid oma seisukohad talle kirjalikult esitanud) ja vastu hääletanud 6. Üks hääl jäi küll nõutud häälte arvust puudu, kuid volinike enamuse tahe oli selgelt väljendatud kinnise istungi kasuks, et viia kontaktide arv miinimumini kooskõlas Vabariigi Valitsuse tungivate soovitustega.”

Kas tõesti on paragrahv nii kõver, et seda võib väänata täpselt nii, nagu endale sobilik? Huvitav, kas Rait Maruste oleks vastanud minu teabenõudele samamoodi ka aastatel 1998–2010 kui ta oli Eestist nimetatud kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus?  

Teine teema, mida sooviksin käesoleva postituse raames tõstatada, on tänane volikogu istung.

Paljud inimesed on minu käest uurinud, kas volikogu üldse tohtis toimuda, kui nii paljud volinikud ei saanud kohale tulla? Ja see on väga hea küsimus! Vaatame koos, mida ütleb selle kohta seadus.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. KOKS on vallavalitsuste ja -volikogude jaoks ülim dokument, ehk kui näiteks vallavolikogu töökorras on punkt, mis on vastuolus KOKSiga, siis peab lähtuma viimasest. Samas on KOKS piisavalt paindlik ning annab omavalitsustele volitusnormid kehtestada oma volikogu ja selle organite töökorralduse lähtudes KOKSist, valla/linna põhimäärusest ja teistest õigusaktidest.

Nii näiteks ütleb KOKS (§ 44 p 1) selgelt, et volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu. Kuivõrd KOKS ei käsitle näiteks seda, mis tingimustel saab volikogu istung toimuda, on iga omavalitsus kehtestanud oma töökorra.

Vastavalt Lääneranna vallavolikogu töökorrale (§ 5 p 9) kui volikogu istungile mitteilmumisest on ette teatanud vähemalt 1/3 volikogu liikmetest teatab volikogu esimees istungi mittetoimumisest ja määrab uue istungi aja.

Tänasel istungil osales 21 volikogu liikmest 12, kusjuures kõik 9 volinikku (so rohkem, kui 1/3) olid aegsasti teatanud oma puudumisest. Volikogu esimees heitis teavituste saatjatele ette, et kõik avaldused olid ühesugused ning neis ei selgitatud puudumise põhjust. Juhin siinkohal tähelepanu asjaolule, et vastavalt eelpoolmainitud töökorrale ei ole volinikud kohustatud teavitama volikogu esimeest põhjustest, miks nad ei saa istungist osa võtta.

Ma pole jurist, kuid mulle tundub, et kuulutades volikogu istungi legitiimseks, eksis volikogu esimees rängalt kehtiva korra vastu. 

Kolmas ja ühtlasi viimane teema, mida ma täna üles toon, on volinike mandaat ehk saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.

Tänasel volikogu istungi teiseks päevakorrapunktiks oli uue vallavanema valimine. Pole enam saladuseks, et vallavanemaks valiti 11 häälega Valimisliit Nelja Valla Ühisjõud esindaja Andres Hirvela.

Lihula, Hanila ja võib-olla ka Varbla piirkonna inimestele on Andres Hirvela ilmselt võõras inimene, kuid Koonga inimesed teavad, et viimane on saanud kuulsaks muuhulgas sellega, et võltsis sõidupäevikut, mille eest pidi riigi kassasse maksma 1800 eurot, lisaks kasutas ta valla kütust ja vallajuhi hinnalist tööaega, et FIEna teenuseid osutada.

Tänasel istungil juhtis Lääneranna Vallavolikogu aseesimees Vallo Kappak mitmeid kordi tähelepanu asjaolule, et Andres Hirvela on olnud prokuratuuri huviorbiidis ning tema vastu algatati uurimine, mis lõppes oportuniteediga. Huvitav fakt on asja juures see, et selmet lasta Hirvelal ise rääkida ja asju põhjendada, astus Rait Maruste oma õemehe eest välja (jah, vallavolikogu esimees ja vallavanem on omavahel sugulased) ja juhtis tähelepanu, et oportuniteet ei tähenda seda, et süü on omaks võetud. Siinkohal julgustan lugema all olevat BOONUSLUGU uue vallavanema sekeldustest.

Tuleme aga tagasi mandaadi juurde.

Demokraatia ehk rahva võim, on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas. Me kõik, kes me käime hääletamas, osaleme poliitikas ning anname oma hääle läbi saadikutele mandaadi esindada meie huve.

Mina ei kujuta ette, kelle huve esindavad need 11 volikogu saadikut, kes hääletasid täna uueks Lääneranna vallavanemaks suli, kuid kindlasti mitte minu omi!

Armas lugeja! Käesoleva postituse lõpetuseks soovin südamest tänada Sind, et Sa oled mulle helistanud, kirjutanud ja avaldanud oma toetust minu tegevusele selles blogis!

Usu, see tagasiside on nii väärtuslik, et kannustab ka edaspidi tooma Sinu silme ette selle, millesse Sa ei pruugigi oma tiheda töögraafiku tõttu üldse süveneda.

Üheskoos saame võimendada rahva hääle ning seame õigluse jalule! Seda fakti ilmestab tõsiasi, et kõrgendatud (meedia)huvi tõttu toimus tänane Lääneranna Vallavolikogu istung esmakordselt otseülekandena.

Poolteist aastat olen ma vaikselt seda teemat üles keerutanud ja nüüd, kui asjale anti Sinu ja meedia abil nii kõva kõlapind, tehti otsus ära vähem kui nädalaga! Minu lugupidamine!


BOONUSLUGU

Vallavanem Andres Hirvela sekeldused

 

19. septembril 2017 avaldas Pärnu Postimees väga põhjaliku artikli pealkirjaga “Sauga juht teenib valdade varaga raha”, millest selgub, et 2009. aastal soetas Pärnumaa omavalitsusi ühendav MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu Euroopa Liidu toetuste abil hinnalise teisaldatava lava ja heliseadmed, mille abil teenis tulu ei keegi muu kui FIE Andres Hirvela.

Viimasega sõlmiti leping, et ta saaks lava hoiustada, sest partnerluskogul endal polnud väidetavalt sellekohast pädevust. Vara anti Hirvelale tasuta, kuid kokku lepiti hinnakiri, mis seab ette, kui palju võib FIE lava monteerimise, järelevalve ja veo eest raha küsida. Väidetavalt ei teeninud ettevõtja kasumit, küll aga töötasu. Nimelt on lava üldjuhul mugavam rentida koos helitehnikuga, mistõttu sai Hirvela küsida eraldi töötasu helindamise eest, sest sellele teenusele partnerluskogu hinnakiri piire ei seadnud.

Huvitav fakt selles loos on veel see, et kui Hirvela Koonga vallavanemana töötas, kasutas ta valla kütust ja vallajuhi hinnalist tööaega, et FIEna teenuseid osutada.

Olgu siinkohal öeldud, et prokuratuur kahtlustas Hirvelat selles, et ta kasutas ametiautot isiklikuks otstarbeks ja võltsis sõidupäevikut. Kuivõrd vallas, mida Hirvela toona juhtis, puudus isikliku auto kasutamist reguleeriv kord, jäigi Hirvela lõplikuks kahtlustuseks ainult sõidupäeviku võltsimine, milles viimane tunnistas toimepandud kuritegu ja pidi maksma riigi tuludesse 1800 eurot.

Veel üks huvitav fakt on, et prokuratuur lõpetas uurimise oportuniteedi põhimõttel, mis lühidalt öeldes tähendab, et tegu on küll toime pandud ja tõendatud, kuid sellekohast märget karistusregistrisse ei tehta.

Andres Hirvela üritas 2017. aasta sügisel oma nime siiski puhtaks pesta ning edastas Pärnu Postimehele ka vastulause, milles palus mitte oletada. Toona möönis Hirvela, et ta pole uhke selle üle, et üritas taastada sõidupäevikut ja selle siis tegeliku pähe esitas. Ta palus vabandust ja ütles, et kahetseb, et nii läks, kuid kuna õiguskaitseorganid on oma sõna öelnud, loeb ta selle õppetüki õpituks.

Vastulauses süüdistas Hirvela aga toonast vallavanemat Mikk Pikkmetsa selles, et viimane olevat ajakirjaniku, kes kogu asja päevavalgele tõi, kõige suurem nõuandja. Hirvela väitel teinuks Mikk Pikkmets ükskõik mida, et valimistel konkurentsieelist saavutada.

Usun, et nii mõnelgi lugejal tekkis nüüdseks palju küsimusi, millest peamine ehk see, keda uskuda ja keda mitte?

Siin ma kahjuks aidata ei saa ning selle raske otsuse peavad lugejad langetama ise. 


Loe lisaks:


Päisepilt: Kuvatõmmis Lääneranna Vallavolikogu 19.03.2021 istungist

Jaga lehte